ERIVAJADUSTEGA LASTELE 12 000 EURI

SPORTLAND JA TOPAUTO ➤ Kuidas üks pisike lause võib kaasa tuua uskumatud pöörded ehk lugu sellest, kuidas nähtamatud Lõuna-Eesti lapsed jalanõud jalga saavad.

Teate, kuidas seto kaupleb? Nii, et tema ei kaota ja teine pool võidab. Kauplesin novembris Gaselli Kongressi lavale esinema Liina Lokkot. Tema selle peale: “Tead Kati, minul ei ole seal laval midagi teha. Mis see muudab?”. Mina selle peale, et muudab, muudab – asjast tuleb rääkida, otse ja ausalt. Tema vastu: “Kui sina lubad, et minu esinemise peale saab vähemalt 10 last endale uued jalanõud jalga, siis tulen!” Mina vastu: Ei, ei luba – aga kui küsid, küsi juba sada paari”.

Nii me Tartus, minu kodulinnas – Eesti päris oma Mary Poppinsiga kauplesime ja sealt sündiski üleskutse: “Päris EV100 – ehk sajale lapsele jalanõud jalga”.

Tagasi sõites mõtlesin Liina jutule – nähtamatuid lapsi on meie ühiskonnas tõesti kole palju. Aga Varajase Kaasamise Keskus näeb neid. Järgmisel päeval hakkasin oma peaga asja lahti harutama, kui pildile hüppas teine raudne Suun (ei teagi kas öelda ema Yllele ja isa Aivarile aitäh või hoopis viriseda, et te oma lastest naiivsed maailmaparandajad olete kasvatanud) ehk õde Girti, kes ütles: “Oh! Ma tean, mis teeme! Ma just kuulsin midagi põnevat, hakkame pihta!”. Punti liitus veel üks äge tegelane – Inga. Viisime kõik oma otsad kokku – suuremalt, kui isegi oskasime oodata. Üleskutsele vastas TOPAUTO ja Sportland Eesti!

Tänaseks on saanud “kasvõi kümnest paarist” suuremat sorti koostöö, kus on mängus 5-kohalised summad ja terve aasta toetust!

Ja mis selleks siis vaja oli? 
Peatuda. Märgata. Kuulata. Jagada. Kaasa mõelda. Mõned unetud öötöö-tunnid ja ajude ragistamine siia-sinna. Aga see ju ei kaalu üles selle lapse silmi, kes endale elus esimest korda mugavad tossud või talvesaapad jalga saab – me kõik teame, kuidas üks pisike muutus võib muuta lapse enesekindlust, parandada tema tervist ja õpetada pettunu jälle unistama. See kevadine kuiv asfalt ja need elu esimesed uhiuued tossud – uskuge, see läheb palju sügavamale südamesse, kui oskate arvata!

Ma ei tea, kas ma olin eelmises elus tõesti silmaklappe kandev ihnuskoi, et selles elus muudkui kisub vastutama nõrgemate eest – aga, mis iganes mind ajendab, tunne on õige. Jälle saab käised alla lasta, jalad kodutalu sauna ahju ukse ette visata ning öelda iseendale ja oma lastele, et taas sai midagi kasulikku oma ajaga siin ilmas ära tehtud.

Siit ka kohe filmisoovitus: “Pay it forward”! 
Ehk on just selles filmis peituv sõnum see, mida peaks koolis õpetama ja ajalehes kirjutama.

Seega – nagu ka Gaselli lavalt, Liina huulilt, kõlama jäi: “Tehke järgi või makske kinni!”

Scroll to Top