Bipolaarne psüühikahäire ja diagnoos läbipõlemine läksid segamini?

Kati Suun, teadlik mõtteviis, enesejuhtimine, coach
Kati Suun
Postimehes. Kas bipolaarne psüühikahäire on diagnoos, mis muudab elu? Kindlasti! Sina ise  valid, mis suunas. 

“Bipolaarsus, depressioon ja erinevad vaimsed häired – need diagnoosid halvavad meie elu. Vahepeal on tagajärjed hävitavad. Minu lugu on kirja pandud selleks, et inimene, kes tunneb, et ta hakkab “kaduma” – saaks tuge sellest, mida mina “kadumise” ajal õppisin. Ja sellest, kuidas ma end jälle üles leidsin.

Kõige ägedam on teadmine, et ma ei pea oma elu elama nii, et ma ei saa iseendaga hakkama. See aeg, kus diagnoos bipolaarsus minult kõik ära võttis ja ma täiesti nullist alustasin oli suurim õppetund minu elus ja olen aru saanud, et see lugu on minust palju suurem. Aastaid võitlesin ennast tagasi – täna olen tugevam, edukam ja tervem, kui elas varem. 

Minu lugu tervenemisest ja oma elu tagasi saamisest väärib tähelepanu. See on lugu on tõestus sellest, et inimene, kes oma eluga on kõige pimedamas kohas, võib leida tee valgusesse! Mina olen selle elav tõestus. Ja see ongi põhjus miks ma oma kogemusloo raamatuks kirjutasin.”

Kati Suun 

Loe minu teekonnast tervenemiseni siit raamatust. Jäänud on veel 65 paberraamatut. 

Bipolaarne häire oli miski, mida oli vaja, et elu päriselt muutuks.

Kati lugu: elus hoiab õigel teel selge minapilt sellest, kes sa oled ja teadmine, et mõtted muudavad meie maailma.

Huawei projekti “Kõige võimsam lugu oled sina ise” kangelane, kirjanik ja koolitaja Kati Suunile on läbipõlemine ja bipolaarne häire tuttav. Diagnoosist tervenemisega on Kati õppinud, et elus hoiab õigel teel selge minapilt sellest, kes sa oled ja teadmine, et mõtted muudavad meie maailma.

Kui Kati 2014. aastal esimest korda oma probleemiga arsti juurde läks, siis kurtis ta väsimust, kurnatust ja eelkõige muret, et õnnetunnet enam justkui ei esine. Tol hetkel valdas teda teadmatus sellest, kes ta on ja mis teda õnnelikuks teeb. „Siis ei olnud mul elule justkui midagi ette heita,“ meenutab Kati. Arstile rääkis ta oma toredast abielust, uhkest auhinnatud majast, kahest ilusast lapsest ja sellest, et tegeles hetkel oma mõisakooli ehitamisega, pidas oma kodus koolitusmaja, kirjutas teistele äriprojekte ja turunduskontseptsioone ja tegi ka ravimtaimekoolitusi. „Kõike seda tehes ei tundnud ma mitte midagi. Ma ei suutnud õnnetunnet tunda, olin üle töötanud, väsinud ja kurnatud,“ ütleb Kati.

Haigus diagnoositi koheselt – mitte mingit mõtlemisaega naisele ei jäetud

Ühel hetkel jõudis ta oma murega psühhiaatri esmasele vastuvõtule, mille käigus diagnoositi tal kohe bipolaarne psüühikahäire ja skisofreenia ning kirjutati välja tugevad ravimid. Juba kolmandal kohtumisel paluti uurida ka 80% töövõimetust – ehk teisisõnu lasta määrata endale vaimne puue.

„See oli selline „jalaga näkku“ tunne – sellist tulemust ma ei oodanud. Ootasin pigem tuge ja head nõu, mitte diagnoosi. Tol ajal ei olnud ma kindlasti nii tugeva minapildiga, et neile vastu vaielda, sest mõnes mõttes oli haigus vabandus sellele kui „tundetu“ ma olin. Lihtsam oli uskuda, et olen haige, kui et elan vales minapildis. Varsti peale bipolaarne diagnoosi saamist olid paanikahood ja sügav depressioon tihedad külalised – kusjuures enne diagnoosi neid ei esinenud,“ tõdeb Kati.

„Sa ei tea, kas sina mõtled ja otsustad või teeb seda sinu haigus“.

Olukord muutus aina halvemaks. Järjepidevalt kummitas teda psühholoogi lause „sa ei tea, kas sina mõtled ja otsustad või teeb seda sinu haigus“. „Tuli võtta vastu otsus – kas proovida haigusest iseseisvalt terveneda või olla bipolaarne diagnoosiga nõus ja lasta endal hääbuda. Eks ikka oli hirm ja teadmatus – arstid olid mu ikka korralikult ära hirmutanud. Bipolaarne diganoos ei ole kerge diagnoos. Otsustasime siiski abikaasaga oma maja müüa, lahutada ja linna kolida – eraldi,“ meenutab Kati. „Nii lootsime, et vähemalt üks meist saab normaalset elu elada ja lastel oleks ka üks turvaline keskkond – sest me ei teadnud, mis edasi hakkab saama.“

Kati teekond tervenemiseni on tema enda sõnul olnud uskumatult põnev ja silmiavav kuid samas ka raske ja hirmus, aga sellele tagasivaadetes ei vahetaks ta seda kogemust mitte millegi vastu.

Lisaks tavameditsiinile otsis ta lahendust ka alternatiivmeditsiinist. „Käisin läbi kõiksugu ravitsejaid, nõiad ja teadjamehed ja –naised, aga kuna olen kunagi noorena välguga kokku puutunud ja tunnen pärimusmeditsiini – siis olin ma nende jaoks „väljavalitu“ ja „õpetlane“ ja see ajas juhtme veel rohkem kokku. Kui üks ravitseja palus lõpuks mul hoopis ennast ravima hakata, lõin käega ja otsustasin, et pean ise enda eest vastutama õppima. Sain aru, et ei ravimid ega nõiad ei muuda mu keskkonda ega lahenda probleeme vaid kõigest muudavad seda, kuidas ma oma probleemidele reageerin,“ tõdeb Kati. „Ma õppisin loogiliselt mõtlema ja analüüsima igat oma sammu.

Tänaseks olen end uuesti üles ehitanud

Täiendasin oma teadmisi tervislikust toitumisest ja trennist, mediteerisin ja õppisin erinevaid hingamistehnikaid ning süvenesin nii NLP teooriasse kui ka Mindfulnessi ja Teadliku Muutuse Kunsti. Tänaseks olen end uuesti üles ehitanud. Kasvatan lapsi, olen õnnelikus suhtes, elan tervelt, teadlikult ja rõõmsalt. Olen meeskonnakoolitaja, turundusalane nõustaja ning lähtuvalt oma kogemusest ka juhtide enesearengu coach – läbipõlemise ennetamise ja depressiooniga toime tulemise teemadel,“ ütleb Kati.

Kati raamatud leiad SIIT. 

Artikli leiad siit: https://www.postimees.ee/6862940/kati-lugu-elus-hoiab-oigel-teel-selge-minapilt-sellest-kes-sa-oled-ja-teadmine-et-motted-muudavad-meie-maailma